teisipäev, 3. detsember 2013

The things we hold are always first to go. And who's to say we won't end up alone?

Tema silmis leegitseb kord valu, kord tuli, kord armastus. Kuid, et seda märgata, pead oskama näha. Teda tundma. Ta ise vaid varjab. Tema loomus on salapärane ja müstiline, tema käitumisele põhjusi leida pole mõtet - seda ei suuda teha mitte keegi. Võite vaid arvata et tunnete teda, eksite rängalt. Tema viha on heitlik, ta on sõdija ning võitleja, vallutaja ja hävitaja. Vaid ühe hetkega võib tema klaashaprast hingest saada kalk, jääkülm ning armutu teras. Tema pilgus ei leia te armu, võite kohata vaid põlgust ning etteheidet. Kuid et näha seal valu, selleks peate teda tundma. Tema kallistused on soojad, süda avatud, hing abivalmis. Ta on tundlik, hooliv ja aus. Tema oskus lollitada ümbritsevaid inimesi ja neid segadusse ajada on hämmastav! Uskuda tõde, mis on imeilus illusioon! Vaid tema on selleks suuteline. On vist palju tahta, et te teda mõistaksite. Tema maailmatunnetus on enneolematu, tema ideed utoopilised ja jalustrabavad. Tihti ka mõistetamatud ja segased. Täpselt nagu ta isegi.


I believe that everything happens for a reason. People change so you can learn to let go. Things go wrong so you can appreciate them when they're right. You believe lies so you eventually learn to trust no one but yourself. And sometimes good things fall apart so better things can fall together.




                        

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar