Lõpp hea, kõik hea 2013!

Öeldakse, et iga aasta on nagu 365 leheküljeline raamat, mille me ise koostanud oleme, well.. nüüd on see siis kohe-kohe oma lõpu leidmas. Aasta 2013 jääb meelde kui väga emotsionaalne aasta. Juhtus palju head.. ja võib ka öelda, et liiga palju halba. Sellelt aastalt õppisin ma eelkõige seda, et inimesed, kes on meiega meie õnnehetkedel.. ei ole meiega meie kõige halvematel aegadel. Sõbrad, kes lubavad meile alati toeks olla, paratamatult kaovad. Jättes kõik läbielatu ainult meie mälestustesse. 

Mingit suurt aasta kokkuvõtet ma siiski ei tee, kuid mõned tähtsamad kuud toon siiski välja, tähtsamad siiski positiivses mõttes... negatiivset ei peaks enam meenutama.

Jaanuar: Sellest on küll päris palju möödas, kuid see kuu jääb mulle erilisena meelde just täpselt oma viiuldaja pärast. Nimelt õnnestus mul juhusetahtel(?) külastada üht meeleolukat pidu, kus esines ei keegi muu kui A. Rybak. 

Aprill: Aprillikuu oli täis üllatusi, sel imelisel päeval kui haiglast koju sain, ootas mind taas kiri Norrast. Selgus, et Alex külastab jälle Eestit. Ja kutse tema kontserdile oli jällegi juhusetahtel olemas. Sellega oli muidugi veidi probleeme, eriti just vanuse poolest. Aga me saime hakkama, mina ja minu... parim sõbranna.

Mai-Juuli: Need kuud ei lähe mul ilmselt kunagi meelest. Olin koos oma maailma parimaga Victoria I pardal praktikal. See aeg oli täis rasket tööd, lõputut nalja ja naeru, võrratuid inimesi, seiklusi Stockholmis. Uskumatu, kuid ma igatsen seda kõike..väga.

August: August oli kuu, mil sain jälle oma lapsepõlve kodu külastada, näha päris oma enda lemmik inimesi-oma kambajõmme. See aeg mil seal olin... justkui kestis ja kestis. Mis teeb selle kuu veelgi ilusamaks oli see, et nägin ka oma laeva poiska ära. :d

September-November: Sinna ajavahemikku jäid kool, sünnipäeva pidu-mis lõppes katastroofiliselt, kallite inimeste kaotamine, naer ja pisarad.

Ja viimaks... Detsember, kuu mil kõik tundus nii ilus, kuni.. kuni 13dani. Sellest päevast peale muutus kõik. 

Kui nüüd seda kõike veelkord kokkuvõtta, siis sellel aastal sain ma teada, millised inimesed tegelikult on. Ja mis on nende väärtushinnangud. Ma kaotasin palju armsaid inimesi, kuid kohtasin ka uusi.. neid samu once in a lifetime kind of persoone. :)

Kuid siiski, aastat 2013 jään meenutama kui üsna meeleolukat aastat. 

Uuelt.. aastalt 2014 soovin lihtsalt, et inimesed suudaksid enda kõrvalt leida ka teiste jaoks aega, sest nii kurb kui see ka poleks, kunagi ei või teada mida tulevik toob. Me ei näe ette, kes meie eludest lahkub, kõrvale jääb. Aastad mööduvad, kuid kahetsustunne kestab igavesti! 

Meeleolukat aastavahetust, mu kallad! :) Oih, oleksin juba unustanud... Siim, kui sa seda lugema peaksid, siis soovin sulle palju-palju õnne sünnipäevaks! Kõike ilusat! Sina, just sina oledki once in a lifetime kind of person! :)

Lõpetuseks saadan kõigile teile, mu armsad- suured-suured kallid! Aitäh, et mind aasta läbi tegevuses hoidsite, eriti sina, Grete! Sinu pärast ma seda kõike siin ju teengi! :*