Everywhere I go when everyone who knows me, knows that I would stand alone, It's all part of the game..

Viimati kirjutasin, et teen postituse oma kõikvõimsast sünnipäevast. Oppaa, sellest on pool aastat möödas. Jeii, ainult mina suudan asju unustada-kasvõi pooleks aastaks. Ei ole probleemi. 

Tegelikult olen ma üsna mitu kuud mõelnud, et vot nüüd võtan bloggeri lahti ja kirjutan kaks sõna oma pöörasest elust. Kuid siis mõtlen jälle, et milleks. Kõik nagunii teavad mu tegemistest ja mitte tegemistest-et milleks ometi Rell? Keda su kordaminekud või läbikukkumised ikka huvitavad onja? Jep, üsna nii ma mõelnud olengi. Tervelt pool aastat, 26 nädalat...päevades võite ise arvutada. 

Igatahes, mida ma vahepeal teinud olen? Mmm, käisin näiteks vahepeal Superstaril tööl, jep... see oli omaette vahva kogemus, või noh, asi mida meenutada. Puhkusel olen olnud 12(?) nädalat. Jõulud/ aastavahetus möödus merel. Ema viisin näiteks rootsi vahepeal. Ega üldiselt kurta ei saa. Tööl on kõik hästi, armastan oma laevaperet-tösiselt, nii vahvat seltskonda on raske leida, seega kadestagem mind! 

ahjaa, üks pisiasi... nimelt olen ma ka midagi kaotanud. Ma olen teinud kohutavalt palju inetuid asju. Korda saatnud selliseid vägitükke, millest ei oskaks ma isegi und näha, kui ei teaks, et ma midagi sellist üldse suudaksin.

 Ma olen kaotanud väga palju neid inimesi, kes on minuga valmis olnud ka sõtta minema-kui selleks peaks vajadus tulema. Ma olen mõistnud, et siiski...selliseid vandeseltslasi ei saa usaldada, ja kohe kindlasti mitte ei tohi neid oma seljataha lasta-sel hetkel, mil sa seda kõige vähem oodata oskad, löövad nad sul noaselga. Me kindlasti kõik oleme kohanud selliseid inimesi oma elus. Nad on justkui su vari...siis kui päike paistab-sa näed neid, aga kus on nad öösel?

Aga sellest hoolimata... kõikidest rumalustest hoolimata, need vandeseltslased kes te minuga olete-aitäh! 

Kniks!

I've learned that no matter what happens, or how bad it seems today, life does go on, and it will be better tomorrow. I've learned that you can tell a lot about a person by the way he/she handles these three things: a rainy day, lost luggage, and tangled Christmas tree lights. I've learned that regardless of your relationship with your friends, you'll miss them when they're gone from your life. I've learned that making a "living" is not the same thing as making a "life." I've learned that life sometimes gives you a second chance. I've learned that you shouldn't go through life with a catcher's mitt on both hands; you need to be able to throw something back. I've learned that whenever I decide something with an open heart, I usually make the right decision. I've learned that even when I have pains, I don't have to be one. I've learned that every day you should reach out and touch someone. People love a warm hug, or just a friendly pat on the back. I've learned that I still have a lot to learn. I've learned that people will forget what you said, people will forget what you did, but people will never forget how you made them feel.