Ma olen viimasel ajal kohutavalt hajameelne, mis ei ole sugugi positiivne kui nii saab öelda. Oma suurest osavusest jäin eile peaaegu oma toast ilma, kergeltöeldes..oma toast..jah. Kui nüüd oma tänasest koolipäevast rääkida, siis see oli üsna positiivne peaks mainima. Peale kooli jäin venna juurde ühikasse... lõputu nali & naer, ehk teisisõnu palju loomingulisi inimesi, haha. Igatahes, olgem paid! If he’s not calling you, it’s because you are not on his mind. If he creates expectations for you, and then doesn’t follow through on little things, he will do same for big things. Be aware of this and realize that he’s okay with disappointing you. Don’t be with someone who doesn’t do what they say they’re going to do. If he’s choosing not to make a simple effort that would put you at ease and bring harmony to a recurring fight, then he doesn’t respect your feelings and needs. “Busy” is another word for “asshole.”
Some women choose to follow men, and some women choose to follow their dreams. If you're wondering which way to go, remember that your career will never wake up and tell you that it doesn't love you anymore.
Tsauksid! Kõige nunnumat Vabariigi aastapäeva, mu kallad! Kui rääkida oma pikast nädalavahetusest, (mis tegelikult ei tundunudki nii väga pikk), siis kokkuvõtteks oli kõik nunnu(loe: kui reede välja jätta), emme sünnipäev möödus nunnult, tänane päev oli ka üsna nunnu, kergeltöeldes v no tegelikult oli see nüüd rohkem kui nunnu, nii igas mõttes, haha. Üsna raske on end tegelikult homseks koolipäevaks positiivselt meelestada, aga ju saab hakkama. Nu.. ma loodan, et jäid rahule mu kergeltöeldes sisuka postitusega, Siim! :) Paid! Maybe our mistakes are what make our fate. Without them, what would shape our lives? Perhaps if we never veered off course, we wouldn't fall in love, or be who we are. After all, seasons change. So do cities. People come into your life and people go. But it's comforting to know the ones you love are always in your heart. And if you're very lucky, a plane ride away.
Pikk nädalavahetus..sounds good! Homme on emme sünnipäev.. kõlab hästi jällegi. Tõotab tulla tegus päev. Esmaspäeva lubasin veeta oma teises kodus, ju peab sellele tempole vastu ikka, kuigi enesetunne ei ole just kõikvõimas. Aga elame-näeme! Seniks aga kõik, olgem paid!
If she's amazing, she won't be easy. If she's easy, she won't be amazing. If she's worth it, you wont give up. If you give up, you're not worthy... Truth is, everybody is going to hurt you, you just gotta find the ones worth suffering for...
Olen kirjutamise jälle unarusse jätnud, ehk teisisõnu ei ole mul piisavalt tuju olnud, et siia midagi asjalikku kirjutada-mitte et ma täna midagi märkimisväärset kirjutaksin. Koolipäevad on nagu koolipäevad ikka, pikad, väsitavad + veel palju muid negatiivsealatooniga sõnu. Aga igas päevas on ka killuke rõõmu, vähemalt veidikegi, teisisõnu need inimesed, kes ka tegelikult on... minu inimesed. Jah..
Kui eilsest päevast rääkida, siis eile oli mul reaalselt tunne, et annan koolis otsad, õnneks sain paar tundi venna ühikatoas veidikegi magada, ja venna sõpsud jagasid tablette, mis olemist kuigivõrd parandas. Kui täna kooli läksin olid poiskad vähe hämmingus, et ma veel elan siiski. haha.. ju elan. Üleüldse on mul tunne, et kõik läheb kuidagi allamäge(?), ma ei räägi ainult füüsilisest tervisest. Ühel päeval ma tunnen end justkui kõige õnnelikuma inimesena, ja järgmisel hetkel... olen mingis nõiaringis, kust ei leia väljapääsu. Teisisõnu.. üsna raske on selle kõigega kaasa minna. Ma olen tüdinenud sellest kahepalgelisusest, üksteisele haiget tegemisest...See teeb lihtsalt kohutavalt haiget teate... see tunne, et keegi vajab sind ainult siis kui tal midagi vaja on... muidu lihtsalt...kõnnivad sinust mööda kui tühjast kohast(?). Ja kui tekib probleem, oled sina see ainus naiivitar, kes on alati olemas, kes aitab nii kuidas saab.. ja kes loodab, et ühel ilusal päeval tuleb see heategu tagasi, aga teate mis... see ei tule tagasi.. aga lootus on lollide lohutus. Ma olen omadega lihtsalt nii läbi, et nutt tuleb peale..üsna tavaline minupuhul, seega ei midagi märkimisväärset. Aga.. ma püüan siiski kuidagigi end parandada, nii igasmõttes.. et ei korduks see, mis juhtus eelmine kevad... Olgem paid! In my opinion seeing is to know the things we hold...Are always first to go. And who's to say we won't end up alone...
Kui aus olla, siis ma ei mõelnud, et täna midagi kirjutan...Aga kuna kallipai seda soovis, siis mis mul muud üle jääb. Tänane koolipäev oli üsna väsitav, väsitav just selles mõttes, et üsna raske oli end uuele koolinädalale häälestada. Aga sain siiski hakkama, mhm. Kokkuvõtteks olid tunnid meeldivad, ja Helina oli ka üsna meeldiv-haha, oki, nunnukaga oli tore, hästi tore.
I wanted a perfect ending. Now I've learned, the hard way, that some poems don't rhyme, and some stories don't have a clear beginning, middle, and end. Life is about not knowing, having to change, taking the moment and making the best of it, without knowing what's going to happen next.
Paid!
People are afraid of themselves, of their own reality; their feelings most of all. People talk about how great love is, but that’s bullshit. Love hurts. Feelings are disturbing. People are taught that pain is evil and dangerous. How can they deal with love if they’re afraid to feel? Pain is meant to wake us up. People try to hide their pain. But they’re wrong. Pain is something to carry, like a radio. You feel your strength in the experience of pain. It’s all in how you carry it. That’s what matters. Pain is a feeling. Your feelings are a part of you. Your own reality. If you feel ashamed of them, and hide them, you’re letting society destroy your reality. You should stand up for your right to feel your pain.
Mu nädalavahetus möödus üsna mõttetult(loe:sõbrapäeva tähistamine oli üsna mõttetu tegevus, haha). Võimalik, et kõige üllatavam asi kogu selle sõbrapäeva juures oli see, et mu viiuldaja minuga taaskord ühendust võttis, finallyyy :) Mainiks ära, et oma suurest osavusest lõhkusin vist printeri ära.. v ma ei tea, pildid jäid igatahes printimata, vnoo pooled pildid.. sri, venna... ju sa ikka ära parandad, kui koju tuled. :d Kuna kirjutasin täna 4 tundi oma elust päris pikka ja sügavamõttelist raamatut, siis ausalt... ma ei jaksa millestki rohkem kirjutada, mis sest et siin oleks poole lihtsam kirjutada. :d Ehk läheb õnneks ja kirjutan ka millalgi siia seda, mis ma sinna kirjutasin... ehk. Lõpetuseks lisan siia teksti, mida ma hetkel sinna kirjutan, ilusat nädalavahetuse lõppu! Paid! Tema silmis leegitseb kord valu, kord tuli, kord armastus. Kuid, et seda märgata, pead oskama näha. Teda tundma. Ta ise vaid varjab. Tema loomus on salapärane ja müstiline, tema käitumisele põhjuseid pole mõtet leida - seda ei suuda teha mitte keegi. Võite vaid arvata, et tunnete teda, eksite rängalt. Tema viha on heitlik, ta on sõdija ning võitleja, vallutaja ja hävitaja. Vaid ühe hetkega võib tema klaashaprast hingest saada kalk, jääkülm ning armetu teras. Tema pilgus ei leia te armu, võite kohata vaid põlgust ning etteheidet. Kuid et näha seal valu, selleks peate teda tundma. tema kallistused on soojad, süda avatud, hing abivalmis. Ta on tundlik, hooliv ja aus. Tema oskus lollitada ümbritsevaid inimesi ja neid segadusse ajada on hämmastav! Uskuda tõde, mis on imeilus illusioon! vaid tema on selleks suuteline. On vist palju tahta, et te teda mõistaksite. Tema maailmatunnetus on enneolematu, tema ideed utoopilised ja jalustrabavad. Tihti ka mõistetamatud ja segased. Täpselt nagu ta isegi.
