laupäev, 27. juuni 2015

Sometimes you have to act like you don't care, even when you do.



Mõnikord on mul lihtsalt tunne, et ajan taga midagi, mis lihtsalt ei saagi kunagi  käega katsutavaks, olgugi et ma tõsiselt raban selle nimel. 

Kokkuvõtteks läheb mul siiski väga hästi. Ma vahetasin vahepeal lõplikult vahetust, sel hetkel kui selline võimalus avanes, ei mõelnudki ma sellele, et võin seda kõike hiljem kahetsema hakata. Praegugi ei mõtle eriti. Kuid siiski, kurb on olla, sest minu esimesel vahetusel sel laeval ei olnud ka midagi viga, mind võeti hästi vastu, mul jäid sinna paljud sõbrad. Minu praeguse vahetuse kohta käivad samad sõnad. Mul on lihtsalt kohutavalt vedanud. Kõigega. Mõnikord on küll tunne, et midagi oleks justkui puudu, aga see on üldse teine teema, millest praegu juttu teha pole lihtsalt mõtet.
Positiivne on veel see, et sain endale pika lepingu ning kindla graafiku. Ma peaksin ilmselt ennast rohkem kiitma, ma olen 3 kuuga saavutanud nii palju. Mul on olemas peaaegu, et kõik. :) 

Kui ma jaanilaupäeval merelt tulin, sattusin igasugustesse sekeldustesse, praegugi võtab muigama. 
Esiteks, buss, millega olin plaaninud tulla, ei sõitnud-sest oli riigipüha, teiseks taksojuht kellega mul nii palju joppas.. oleks avarii teinud ja vabandamise asemel võttis minult kehekordse tasu, sest rääkis mulle augu pähe, et riigipühadel on taksod 2x kallimad, ilmselgelt ma jäin uskuma ja käisin kohe raha välja. Haha :d
Ja kolmandaks, nägus noormees, kes bussis mu kõrval istus virutas läbi une mulle küünarnuki ribidesse. See oli uskumatu koju jõudmine ma ütlen. Seda kõike ainult võimalik vaid minuga :d

Kuna ma olin merelt tulles väga väsinud, siis otsustasin oma jaanipäeva edasi lükata ja pidasin selle eile ära. Väga meeldiv oli! 

Nüüd võiks suvi ka normaalselt peale hakata... ja kõik oleks veel meeldivam! 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar